Asutatud 2000. aastal
Esimees: Roman Lutt
Tel: +372 55626601
e-mail:  This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it
Ühingul on laste laulu-ja tantsuansambel

AJALOOST

Esimesed andmed mustlastest Eestis pärinevad aastast 1533. Püsiv kogukond pärineb siiski 17. sajandist. Eestikeelses teabekirjanduses liigendatakse Eesti mustlased kolme alarühma: Läti, Vene ja Eesti ehk Laiuse valla mustlased. Vanim neist oli nn Laiuse mustlaste (kale'de) grupp. Oma päritolult kuuluvad Laiuse mustlased Soomest ja Rootsist sisserännanud mustlaste hulka, sisseränne algas juba 17. sajandil. 1841. a. koondati kõik Eesti rännelnud mustlased Laiuse kroonuvalda. Nende peamiseks keskuseks oli Raadvere küla, kuid mustlasi elas ka Jõgeval ja selle ümbruses. Enne Teist maailmasõda oli Laiuse mustlasi kokku 60, neist enamus oli tugevalt eestistunud. Teine ja suurim rühmitus oli Läti mustlased, kelle sisseränne Eestisse algas 19. sajandil. Nende arvukus oli enne Teist maailmasõda hinnanguliselt 800. Lisaks läti mustlastele eksisteeris ka väiksem vene mustlaste kogukond (Narva ümbruses, Peipsi ääres ja Kagu-Eestis), hõlmates mõnikümmend perekonda. 1941. a. elas Eestis kokku 743 poolpaikset ja hinnanguliselt 2000 rändlevat mustlast. Teise maailmasõja ajal hävitati üle 90% mustlaste kogukonnast. Täielikult hääbus Laiuse mustlaste keelemurre.  Pärast sõda asusid Eestis sõja üleelanud mustlaste kõrvale Vene Föderatsiooniga liidetud Petserimaa ja Läti mustlased. Taastuva keelekogukonnaga lõimus sõjajärgsel perioodil mustlasi ka NSV Liidu kaugematest regioonidest. Mustlaste arv ei ole ametlikult siiski sõjaeelset taset ületanud. Rahvaloenduse järgi elab Eestis üle seitsmeja roma,  hinnanguliselt  siiski 1000-1500 romat. Samas iseloomustab romasid kõrge emakeelsus (70 - 80%). Algupärane mustlaskeel  on üks hindi ja sanskriti tütarkeeli

ORGANISATSIOONID

Esimene kultuurharidusliku suunitlusega mustlaste organisatsioon, Eestimustlaste Kultuuri Selts (EMKS), millest hiljem kasvab välja Põhja-Eesti Romade Ühing,  registreeriti 1991. aastal. 

1992  toimus Tallinnas EMKS eestvõttel 3-päevane konverents, millest võtsid osa hõimukaaslased  Rootsist, Poolast, Jugoslaaviast, Rumeeniast, Soomest.
Konverentsil kõneldi  Euroopa riikides elavate rahvuskaaslaste elust ja organisatsioonidest.  Kultuuriprogrammis astusid üles gospelmuusikud Soomest. Eesti poolelt esines tuntud mustlasansambel Romale. Konverentsile järgnevatel aastatel avanesid Eesti mustlaste ees võimalused osaleda Soomes, Rootsis ja Poolas korraldatud suvekoolides ja festivalidel. Lisaks sellele hakkasid  EMKS’le regulaarselt laekuma välisriikides ilmuvad ning maailma mustlaste elu kajastavad ajakirjad ja ajalehed.  Soome ja rootsi mustlastega hakkasid lisaks kultuurhariduslike sidemetega  arenema ka perekondlikud kontaktid, mis on säilinud tänini.

1991.-1997. aastal, paralleelselt välissidemete arendamisega, osales EMKS  Eestimaa Rahvuste Ühenduse tegevuses. Tehti ettekandeid  ERÜ foorumitel ja osaleti ERÜ kõkidel teistel üritustel.
Kahjuks ei õnnestunud ERÜs kordagi tõstatada küsimust mustlaslaste haridusprobleemidest.

1995. aastal toimus EMKSi ja Soome Mustlaste Nõukogu  kolmepäevane koostööseminar Tallinnas, Soome Instituudis, kus arutati lisaks eestimustlaste tööhõive, hariduse ja arstiabi kättesaadavuse küsimustele ka rahvusvähemuse tunnustusega seonduvaid probleeme. Seminari näol oli tegemist juba  teise eesti ja soome mustlaste ulatuslikuma koostööprojektiga. Soome Mustlasühendus avaldas toetust EMKSi tegevusele, samuti toetati seltsi püüdlusi rajada mustlasrarahvusest natsismiohvrite mälestusmärk.  Ühisseminari tulemusena  said Eesti mustlased  Põhjamaade Mustlasnõukogus vaatleja staatuse. Ühtlasi hakati Soomes   planeerima Eesti mustlasnoortele 2-kuulist koolitust. 1995 oli EMKS liimeid 72, neist 20 toetajaliiget Soomest ja Rootsist

1996.aastal toimus EMKS kohtumisõhtu Estonia Seltsiga. Vahetati mõtteid eesti mustlaste ajaloost, Paul Ariste töödest ja seltsi eesmärkidest. Samal aastal hankis EMKS  Lätist Eesti Kultuurkapitali vahenditegatoetusele 100 emakeele aabitsat. EMKS avaldust Kultuurikapitalile   toetasid Estonia Selts ja Kultuuriministeerium.Käsevolevaks ajaks on emakeelseid õpikuid, sõnaraamatuid, luulet ja lastekirjandust, samuti mustlaskeelseseid piiblitõlkeid hangitud veel Soomest, Leedust ja  Inglismaalt.

1997. aastal alustas EMKS koostööd Lüüraga. Juba samal aastal  osaleti koos Suurupi Piiblikoolis toimunud mustlasnoorte koolitamises. Lüüra pakkus mustlastele  keerulises sotsiaalmajanduslikus olukorras tasuta arstiabi. EMKS levitas noorte seas  emakeelseid aabitsaid jm kirjavara.

1998. toimus Tallinna Teeninduskoolis seminar. Arutati EMKS ja Soome partnerite ühistegevusega seotud küsimusi. Samas otsustati EMKS reorganiseerida piirkondlikeks organisatsioonideks. Nii sündis 2000. a Põhja-Eesti Romade Ühing, kelle initsatiivil registreeriti kultuurhariduslikke organisatsioone ka Pärnus, Võrus, Tartus ja Valgas.  Roma kultuurharidusike orrganisatsiatsioonide ühiseks põhieesmärgiks on koostöös kohalike, riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonidega võidelda romade sotsiaalse tõrjutusega ja edendada roma laste haridust.

2001-2004  Projekti DROM EDU Eesti tegevused. Projekti esimeses etapis külastati 42. mustlasperet erinevates Eesti piirkondades, mille käigus tutvustati käimasoleva projekti eesmärke ning  loodi  positiivne  foon  projekti eesmärkide realiseerimiseks. Kahel teabepäeval nõustati Põlvas ja Tartus  vabatahtlikke abistajaid, kes  omalt poolt teavitaksid kogukonda  projekti eesmärkidest   ning   vabatahtlikena   toetaksid roma laste haridusolude parandamiseks perekeskuste rajamist. Koostöös Tallinna Pedagoogikaülikooliga koostati mustlaste koolitamiseks õppemapp    (kodaniku ja ühiskonnaõpetuse materjalid, tähtsamad seadused, rahvusvahelised konventsioonid, romade kultuuri tutvustavad materjalid). Põhilised koolituses osalejad olid Põhja-Eesti Romade Ühingu Kohila ja Tallinna piirkonnas elavad mustlased. Kuid Kohilas toimunud kursused jäid avatuks ka teistes piirkondades elavatele mustlastele. Koostöös vabatahtlikega viidi läbi pereseired, kaardistamaks Põhja- ja Kesk- Eestis elavaid mustlaslapsi. Tähtsaks sündmuseks kujunes Tallinnas DROM-EDU projekti raamis toimunud 3-päevane konverents.

Aktiivse lobitöö tulemusena asutati  2004. a. septemris HTM juures eesti romade hariduskomisjon, kusjuures  ametnike kõrvale  kutsuti komisjoni tööst osa võtma   kolm Drom-Edu projektis osalenud mustlasnaist.  Kahjuks lõpetati komisjoni tegevus enne, kui see oleks jõudnud roma laste hariduse edendamisel märkimisväärset  jälge jätta.

2006 a detsembris toimus rahvusvaheline seminar “Eesti mustlased ja haridus”
2007 aasta kevadel rajati koos Soome partneritega Kalevi-Liivale mustlasrahvusest natsismiohvrite mälestusmärk.

Samal aastal  tänu MEIS’i toetusele asutati Põhja-Eesti Romade Ühingu laste laulu-ja tantsuansmbel. Avaesinemine toimus Salme Kultuuripalees 26. detsembril.  Koostöös  OÜ IKOONIGA kavandatakse dokfilmi mustlasnoorest.  Tehakse koostööd Eesti Humanitaarinstituudiga mustlasnaiste uuringu läbiviimiseks. Jätkub  piiriülene infovahetus ja koostöö Soome, Läti, Leedu ja Rootsi parnteritega.